Kapitali ümberarvestamine eurodesse

Ilmselt ei tule uudisena, et äriühingute kapitalid tuleb arvestada ümber eurodesse. Automaatset kapitalide ümberarvestamist ei toimu ja kuni konverteerimiseni kajastub kapital äriregistris kroonides. Alates 2012. aasta algusest ei ole enam võimalik registreerida ühtegi põhikirja muudatust ega aktsia- või osakapitali suurendamist või vähendamist, kui samas ei registreerita kapitali ümber eurodesse. Konverteerimine eeldab aktsionäride/osanike otsuse vastuvõtmist koos vastava põhikirja muudatusega.

Soodustamaks kapitalide ümberregistreerimist, on vastavad muudatused äriregistris kuni selle aasta lõpuni riigilõivuvabad, tingimusel, et kapitali suurendatakse või vähendatakse seadusest tuleneva lähima võimaliku suuruseni. Ümberkonverteerimisel peavad kapitalil ning üksikutele aktsionäridele/osanikele kuuluvate osadel säilima senised osaluse proportsioonid. Esmapilgul lihtsana näiv tehe nõuab praktikas sageli keerukate arvutuste tegemist, kui eesmärgiks on võimalikult väikeste kapitali juurdemaksetega piirduda. Üksnes kapitali uues vääringus väljendamisega ja summa ümardamisega olukord reeglina ei piirdu. Siiski on positiivne see, et koos kapitali ümberarvutamisega on ühtlasi võimalik kaasajastada äriühingu põhikiri ka muudes küsimustes (näiteks võivad osaühingud määrata oma juhatuse ametiaja nüüd tähtajatult).

Osaühingul on võimalik reservkapital kaotada

Juba 2011. aasta algusest jõustunud äriseadustiku muudatustega kaotati osaühingul kohustusliku reservkapitali moodustamise nõue. Enne nimetatud kuupäeva asutatud ühingutel aga vastava põhikirjamuudatuse registreerimine äriregistris valutult ei toiminud.

Ilmselgelt oli tegemist ettevõtjate ebavõrdse kohtlemisega ning pea aasta hiljem märkas nimetatud ebakõla ka seadusandaja. 12.11.2011 jõustus äriseadustiku järjekordne muudatus, millega anti osanikele võimalus võtta vastu otsus kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta.

Siiski ei saa ka kehtiva sätte sõnastust pidada täielikuks. Nimelt ei ole täpsustatud, millised võimalused on reservkapitali kaotamise korral vabanenud vahendeid ümber suunata (seaduse üldpõhimõtte kohaselt saab reservkapitali kasutada üksnes piiratud toiminguteks). Seaduse eesmärk selgub seletuskirjast, mille järgi ei kohaldu varasemalt reservkapitalis olnud vahendite kasutamisele äriseadustikus sätestatud piirangud, kuna need kohalduvad ainult juhul, kui reservkapital on olemas.

Seega saab nüüdsest ka juba moodustatud või moodustama hakatud reservkapitali kaotada ning vabanenud vaheneid kasutada äriseadustikus sätestatud reservkapitali kasutamise piirangutest sõltumata.

Nõude aegumistähtaeg lühenes

Alates 05.04.2011 muudeti jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaega. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendis tuleneva nõude aegumistähtaeg on senise 30 aasta asemel 10 aastat. Seega on seadusandja märkimisväärselt vähendanud kõnealuste nõuete maksmapanekuks ettenähtud aega.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt algavad kõikide enne 01.03.2011 jõustunud ja veel aegumata täitedokumentide aegumistähtajad 01.03.2011 uuesti, aegudes 10 aastaga, see tähendab 01.03.2021. Seejuures sätestatud erand näeb ette, et kui enne 01.03.2011 kehtinud aegumistähtaeg lõpeks enne 01.03.2021, siis aegumistähtaeg uuesti ei alga, ehk need nõuded aeguvad tavapäraselt samal ajal, kui nad oleksid aegunud ilma seadusemuudatuseta. Eeltoodust lähtuvalt tuleb võlausaldajatel, kellel on oma nõude maksmapanekuks kohtuotsus või muu täitedokument, olla senisest märksa aktiivsem võla sissenõudmisel.

Osaühingu asutamine kapitali sisse maksmata

2011 jõustunud äriseadustiku muudatusega loodi võimalus osaühingu asutamiseks sissemakset tegemata. Sissemakseteta ühingu asutajate ring ja kapitali suurus on siiski piiratud. Nimelt saavad sissemakseid tegemata osaühinguid asutada vaid füüsilised isikud ning seda tingimusel, et kavandatud osakapitali suurus ei ületa 25 000 eurot. Selline võimalus ilmselt on aktiviseerinud osaühingute asutamist. Samas vastutavad osanikud kuni sissemaksete tegemiseni osaühingu kohustuste eest oma tasumata sissemakse ulatuses isikliku varaga. Järelikult vastutuse ulatust muudatus ei mõjuta, küll aga võlausaldaja võimalust pöörata sissenõue otse osaniku vastu, kui ta ei saa oma nõuet rahuldatud osaühingu vara arvel. Sissemakseta asutatud osaühingul ei saa kuni sissemakse tasumiseni suurendada ega vähendada osakapitali ning ühing ei või teha osanikele väljamakseid dividendide näol.

Suurenes tarbija kaitse krediidilepingute sõlmimisel

Viimastel aastatel on toimunud märkimisväärne areng tarbijatele pakutavate ja nende poolt kasutatavate krediidiliikide osas (nt kiirlaenud). Turule on tulnud uued krediiditooted ja nende kasutamine sageneb pidevalt, sellest tulenevalt tekkis vajadus ka olemasolevaid sätteid muuta, tagamaks turul küllaldane tarbijakaitse.

Uus võlaõigusseaduse redaktsioon muutis oluliselt nii krediidiandjate, vahendajate kui tarbijate õigusi ja kohustusi krediidi andmisel ja võtmisel. Muudatustega suurenes oluliselt tarbijale lepingueelselt avaldatava teabe hulk. Krediidiandja peab tarbija teavitamiseks kasutama tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis on ühesugune terves Euroopas. Samuti kohustub krediidiandja tarbijat lepingueelselt nõustama, selgitama tarbijale sõlmitava tarbijakrediidilepingu põhiomadusi ja mõju, hindama enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks vajaduse korral asjakohaseid andmekogusid.

Tarbijakrediidilepingu sõlmimisel peab ka tarbija adekvaatselt hindama oma maksevõimet, arvestades kõiki oma igakuiseid väljaminekuid ning andma krediidiandjale kogu vajaliku informatsioon oma sissetulekutest ja kohustustest.